Luunja valla K. E. Söödi lasteluuleauhind
Karl Eduard Sööt (1862–1950) on Eesti luuletaja, kes sündis Luunja vallas Lohkva külas. Tema luuletused on tuntud ning paljud neist viisistatud. Lohkva külas tähistab Söödi sünnipaika mälestuskivi. Luuletaja auks hakkas Luunja vald 1989. aastal välja andma K. E. Söödi lasteluuleauhinda. Luulepäevi on tähistatud aktusega, kus tunnustatakse on luule- ja raamatuillustratsioonide ekspertidest koosneva žürii hinnangul kõige terviklikumaks ja paremaks tunnistatud luulekogu. Vald tänab preemia saajaid rahalise auhinnaga.
K. E. Söödi lasteluule auhinna saamislugu
Mälestused on kirja pannud idee autor Helju Hallap Tartus, 2024. aastal: “Olin ammu olnud arusaamisel, et vaevalt on ükski Eestimaa laps üles kasvanud ilma Karl Eduard Söödi juhatava ja tunnustava luuleta. Oli loomulik asjade käik, et K. E. Söödi lasteluulet koos Luunja Keskkooli raamatukogujuhataja Tiina Tuvi ja eesti keele õpetajatega ning pioneerijuhi Aili Karindiga populariseerisime. K. E. Sööt oli ju Luunjamail sündinud 1862. aasta 26. detsembril Lohkva külas. Koostöös eespool nimetatud inimestega koostasime temaatilisi luulepõimikuid, mida esitasime nii raamatukogus kui kohalikus kultuurimajas. Sealsed meelelahutusjuhid Ursel Oja ja Kaie Külasepp nakatusid emotsioone lubavatest ideedest – koostöö kulges sujuvalt ja entusiastlikult. Õpilastele omane uudishimu põnevuse järele sai raamatukogus teadmisi laiendades ja koolimajas või klubis üritustel esinedes nii vaimset rahulolu kui praktilist rakendust. Esines ka seda, et laste klassivälise töö planeerimisse oli haaratud terve klassikollektiiv. Peaaegu igapäevased raamatukogus käijad olid vanemate klasside õpilased Alvi Arro ja Toivo Ärtis. Viimati mainituga vesteldes arenes välja idee, et Karl Eduard Söödi lasteluulet võiks kaasajal väärtustada K. E. Söödi nimelise luulepreemia väljaandmise läbi. Kirjanik Lehte Hainsalule, kellele oli Luunja kirjanduslik atmosfäär üritustel osalejana tuttav, tundus idee huvitav olevat. Temalt kuulsin, et ega ilma parteikomitee loata seda algatada saaks. Tema oletus, et kolmanda sekretäri Maie Nisuga võiksin rääkida, oli mulle julgustuseks. Tuli veel välja mõelda avalduse tekst. Tol ajal vormistati avaldusi kas pastakaga paberile kirjutatult või kirjutusmasinal trükitult. Reeglina külaraamatukogudel kirjutusmasinaid ei olnud. Nõo raamatukogus töötades kasutasin telefonigi külanõukogus, sest raamatukogus seda polnud. Luunja raamatukogule olid ses osas lahedamad tingimused loodud.
Luulepreemia loomise idee panin paberile ainuvõimalikult valgele paberile pastapliiatsiga. Vestlusaeg Maie Nisuga sai telefonitsi kokku lepitud. Vestlus ise oli lühiajaline – taotlus oli Maie Nisule kergesti mõistetav. Saanud avalduse nurgale Maie Nisu allkirjaga nõusoleku, asusin statuuti vormistama. Mõtteraskuseks oli finantskorralduse väljamõtlemine. Varasemate aastate jooksul oli Luunja sovhoos eesotsas direktor Ilmar Lauritsa ja asedirektor Valdur Madissoniga abistanud transpordiga ja ka ürituste külalistele kingituste ostmisega. Nii majandijuhid kui pearaamatupidaja Hans Luts olid väga hea lugemusega inimesed, mistõttu esines meie vahel ka vastastikkuseid muljetevahetamisi. Luulepreemia idee leidis majandijuhtide poolt aupaklikku ja asjatundlikku vastuvõttu – majand võttis preemia väljaandmisega seotud kulutused enda kanda. Juhtus sedagi, et sain majandilt kirjutusmasinat laenutada, et dokumendid kaasaegse välise vormi saaksid.
5. detsembril 1988. aastal allkirjastas Luunja sovhoosi direktor Ilmar Laurits nõusoleku K. E. Söödi nimelise lasteluulepreemia väljaandmisega seotud materiaalsete kulutuste kandmiseks auhinna iga-aastasel väljaandmisel. Vähem kui kuu aja jooksul rakendusid kuus inimest žüriid moodustama ja jooksva aasta jooksul ilmunud lastele mõeldud luuleraamatuid läbi töötama. Žürii esinaise vastutuse võttis enda kanda kirjanik Lehte Sööt Hainsalu, liikmeteks hakkasid Lembi Rump, Helju Hallap, Ulla Külm, Eha Peterson ja Elmar Roosaar. Žürii esimesse otsusesse sai kirja, et preemia pälvib kirjanik Olivia Saare luulekogu „Tuulelillede tuba“, mille oli illustreerinud kunstnik Endel Palmiste. Õnnitlused-kutsed pr O. Saarele ja hr E. Palmistele kirjutasin käsitsi.
Preemia üleandmine toimus Luunja Kultuurimajas 28. detsembril 1988. aastal kell 11.00. Tervitustele ja autasustamistele lisaks toimus kontsert, mille oluliste osadena kanti ette luulepõimikud „Laena mulle laul“ – K- E. Söödi isamaaluulest, „Upa päikse ääre peale“ – K. E. Söödi lasteluulest ja „Minu altar ülilihtne“ – K. E. Söödi leinaluules.”
K. E. Söödi lasteluuleauhinna laureaadid ja auhinnatud luulekogud
| 2024 – Doris Kareva. Puhas lora (2024). Ill. Regina Lukk-Toompere; lugeja auhind: Contra, Aapo Ilves, Jaan Pehk. Isa sokk on spordimees, ill. Alar Pikkorainen |
| 2023 – Leelo Tungal. Laste maitse (2023). Ill. Jüri Mildeberg; lugeja auhind Tiiu Kitsik. Musterpere, autori illustratsioonid |
| 2022 – Anti Saar. Õudne lugu (2022). Ill. Vivianna Maria Stanislavska |
| 2021 – Indrek Koff. Kuhu lapsed said? (2021). Ill. Elina Sildre |
| 2020 – Anti Saar. Suur koogitegu (2020). Ill. Priit, Olga ja Märt Rudolf Pärn |
| 2019 – Olivia Saar Tähed on taevatuled (2019) Ill. Ülle Meister |
| 2018 – Ilmar Trull. Metsa toodi kuuseke (2018). Autori illustratsioonid ; lugeja auhind: Aidi Vallik. Kust said?, ill. Urmas Nemvalts |
| 2017 – Milvi Panga. Mesikäpa esikäpad (2017). Ill. Mare Hunt |
| 2016 – Aidi Vallik. Imelised inimesed (2016). Ill. Ott Vallik |
| 2015 – Lehte Hainsalu. Kolm leopardikutsut (2015). Ill. Lea Malin |
| 2014 – Contra. Kõik on kõige targemad (2014). Ill. Ulla Saar |
| 2013 – Urve Tinnuri. Laisk nõudepesumasin (2013). Ill. Kaie Lilleorg |
| 2012 – Ilmar Trull. Tuvi jalutab (2012). Autori illustratsioonid |
| 2011 – Wimberg. Rokenroll (2011). Ill. Marja-Liisa Plats |
| 2010 – Aidi Vallik. Mina, kana, lehm ja kratt (2010). Ill. Ott Vallik |
| 2009 – MERCA (Merle Jääger). Mullivesi (2009). Ill. Piret Mildeberg |
| 2008 – Sulev Oll. Hea tuju kuju. (2008). Ill. Reti Saks |
| 2007 – Ilmar Trull. Järvevaht ja joogivesi (2007). Autori illustratsioonid |
| 2006 – Leelo Tungal. Lätikeelne jäätis (2006). Ill. Kirke Kangro |
| 2005 – Ilmar Trull. Iseloomuga loom (2005). Autori illustratsioonid |
| 2004 – Hando Runnel. Suureks saamine (2004). Ill. Jüri Arrak |
| 2003 – Jaanus Vaiksoo. Kellasepaproua (2003). Ill. Anu Kalm |
| 2002 – Heiki Vilep. Tere! (2002). Ill. Moritz |
| 2001 – Henno Käo. Hinge korter (2001). Ill. Anne Linnamägi |
| 2000 – Heljo Mänd. Tingel-tangel (2001). Ill. Maite-Margit Kotta |
| 1999 – preemiat välja ei antud |
| 1998 – Leelo Tungal. Küll on hea! (1998). Ill. Ülle Meister |
| 1997 – Ilmar Trull (luuletused perioodikas) |
| 1996 – Eno Raud (postuumselt). Kala kõnnib jala (1997). Ill. Piret Raud |
| 1995 – Erika Esop. Pildinõid (1995). Ill. Regina Lukk |
| 1994 – Leelo Tungal. Palju õnne sünnipäevaks (1994). Ill. Henno Käo |
| 1993 – Ellen Niit. Tere, tere, lambatall! (1993). Ill. Epp Korp; Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta (1993). Ill. Edgar Valter |
| 1992 – Lehte Hainsalu. Vanasõnamäng (1992). Ill. Mati Veermets |
| 1991 – Milvi Panga (Tähekeses 1991 nr 6, 7, 11, 12 ilmunud luuletused). Ill. Hillar Mets, Heldur Laretei, Viive Noor |
| 1990 – Heljo Mänd (Tähekeses 1990 nr 3 ja 5 ilmunud luuletused). Ill. Viive Noor, Regina Lukk |
| 1989 – Ott Arder. Valge raamat (1989). Ill. Priit Pärn |
| 1988 – Olivia Saar. Tuulelillede tuba (1988). Ill. Endel Palmiste |