Luunja valla K. E. Söödi lasteluuleauhind

Karl Eduard Sööt (1862–1950) on Eesti luuletaja, kes sündis Luunja vallas Lohkva külas. Tema luuletused on tuntud ning paljud neist viisistatud. Lohkva külas tähistab Söödi sünnipaika mälestuskivi. Luuletaja auks hakkas Luunja vald 1989. aastal välja andma K. E. Söödi lasteluuleauhinda.

Luulepäevi on tähistatud aktusega, kus tunnustatakse on luule- ja raamatuillustratsioonide ekspertidest koosneva žürii hinnangul kõige terviklikumaks ja paremaks tunnistatud luulekogu. Vald tänab preemia saajaid rahalise auhinnaga.

K. E. Söödi lasteluule auhinna saamislugu

Mälestused on kirja pannud idee autor Helju Hallap: 

“Olin ammu olnud arusaamisel, et vaevalt on ükski Eestimaa laps üles kasvanud ilma Karl Eduard Söödi juhatava ja tunnustava luuleta. Oli loomulik asjade käik, et K. E. Söödi lasteluulet koos Luunja Keskkooli raamatukogujuhataja Tiina Tuvi ja eesti keele õpetajatega ning pioneerijuhi Aili Karindiga populariseerisime. K. E. Sööt oli ju Luunjamail sündinud 1862. aasta 26. detsembril Lohkva külas. Koostöös eespool nimetatud inimestega koostasime temaatilisi luulepõimikuid, mida esitasime nii raamatukogus kui kohalikus kultuurimajas. Sealsed meelelahutusjuhid Ursel Oja ja Kaie Külasepp nakatusid emotsioone lubavatest ideedest – koostöö kulges sujuvalt ja entusiastlikult. Õpilastele omane uudishimu põnevuse järele sai raamatukogus teadmisi laiendades ja koolimajas või klubis üritustel esinedes nii vaimset rahulolu kui praktilist rakendust. Esines ka seda, et laste klassivälise töö planeerimisse oli haaratud terve klassikollektiiv. Peaaegu igapäevased raamatukogus käijad olid vanemate klasside õpilased Alvi Arro ja Toivo Ärtis. Viimati mainituga vesteldes arenes välja idee, et Karl Eduard Söödi lasteluulet võiks kaasajal väärtustada K. E. Söödi nimelise luulepreemia väljaandmise läbi. Kirjanik Lehte Hainsalule, kellele oli Luunja kirjanduslik atmosfäär üritustel osalejana tuttav, tundus idee huvitav olevat. Temalt kuulsin, et ega ilma parteikomitee loata seda algatada saaks. Tema oletus, et kolmanda sekretäri Maie Nisuga võiksin rääkida, oli mulle julgustuseks. Tuli veel välja mõelda avalduse tekst. Tol ajal vormistati avaldusi kas pastakaga paberile kirjutatult või kirjutusmasinal trükitult. Reeglina külaraamatukogudel kirjutusmasinaid ei olnud. Nõo raamatukogus töötades kasutasin telefonigi külanõukogus, sest raamatukogus seda polnud. Luunja raamatukogule olid ses osas lahedamad tingimused loodud.

Luulepreemia loomise idee panin paberile ainuvõimalikult valgele paberile pastapliiatsiga. Vestlusaeg Maie Nisuga sai telefonitsi kokku lepitud. Vestlus ise oli lühiajaline – taotlus oli Maie Nisule kergesti mõistetav. Saanud avalduse nurgale Maie Nisu allkirjaga nõusoleku, asusin statuuti vormistama. Mõtteraskuseks oli finantskorralduse väljamõtlemine. Varasemate aastate jooksul oli Luunja sovhoos eesotsas direktor Ilmar Lauritsa ja asedirektor Valdur Madissoniga abistanud transpordiga ja ka ürituste külalistele kingituste ostmisega. Nii majandijuhid kui pearaamatupidaja Hans Luts olid väga hea lugemusega inimesed, mistõttu esines meie vahel ka vastastikkuseid muljetevahetamisi. Luulepreemia idee leidis majandijuhtide poolt aupaklikku ja asjatundlikku vastuvõttu – majand võttis preemia väljaandmisega seotud kulutused enda kanda. Juhtus sedagi, et sain majandilt kirjutusmasinat laenutada, et dokumendid kaasaegse välise vormi saaksid.

5. detsembril 1988. aastal allkirjastas Luunja sovhoosi direktor Ilmar Laurits nõusoleku K. E. Söödi nimelise lasteluulepreemia väljaandmisega seotud materiaalsete kulutuste kandmiseks auhinna iga-aastasel väljaandmisel. Vähem kui kuu aja jooksul rakendusid kuus inimest žüriid moodustama ja jooksva aasta jooksul ilmunud lastele mõeldud luuleraamatuid läbi töötama. Žürii esinaise vastutuse võttis enda kanda kirjanik Lehte Sööt Hainsalu, liikmeteks hakkasid Lembi Rump, Helju Hallap, Ulla Külm, Eha Peterson ja Elmar Roosaar. Žürii esimesse otsusesse sai kirja, et preemia pälvib kirjanik Olivia Saare luulekogu „Tuulelillede tuba“, mille oli illustreerinud kunstnik Endel Palmiste. Õnnitlused-kutsed pr O. Saarele ja hr E. Palmistele kirjutasin käsitsi.

Preemia üleandmine toimus Luunja Kultuurimajas 28. detsembril 1988. aastal kell 11.00. Tervitustele ja autasustamistele lisaks toimus kontsert, mille oluliste osadena kanti ette luulepõimikud „Laena mulle laul“ – K- E. Söödi isamaaluulest, „Upa päikse ääre peale“ – K. E. Söödi lasteluulest ja „Minu altar ülilihtne“ – K. E. Söödi leinaluules.”

K. E. Söödi lasteluuleauhinna laureaadid ja auhinnatud luulekogud aastatel 1988–2018

  • 1988 Olivia Saar „TUULELILLEDE TUBA”, kunstnik Endel Palmiste
  • 1989 Ott Arder „VALGE RAAMAT”, kunstnik Priit Pärn
  • 1990 Heljo Mänd LUULETUSED “TÄHEKESES”, kunstnikud Viive Noor, Regina Lukk
  • 1991 Milvi Panga LUULETUSED “TÄHEKESES”, kunstnikud Hillar Mets, Heldur Laretei, Viive Noor
  • 1992 Lehte Hainsalu „VANASÕNAMÄNG”, kunstnik Mati Veermets
  • 1993 Ellen Niit „TERE, TERE, LAMBATALL!”, kunstnik Epp Korp; „KUIDAS KRÕLL TAHTIS PÕRANDAT PESTA”, kunstnik Edgar Valter
  • 1994  Leelo Tungal „PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS!”, kunstnik Henno Käo
  • 1995 Erika Esop „PILDINÕID”, kunstnik Regina Lukk
  • 1996 Ilmar Trull LUULETUSED PERIOODIKAS
  • 1997 Eno Raud „KALA KÕNNIB JALA”, kunstnik Piret Raud
  • 1998 Leelo Tungal „KÜLL ON HEA!”, kunstnik Ülle Meister
  • 2000 Heljo Mänd „TINGEL-TANGEL”, kunstnik Maite-Margit Kotta
  • 2001 Henno Käo „HINGE KORTER”, kunstnik Anne Linnamägi
  • 2002 Heiki Vilep „TERE!”, kunstnik Moritz
  • 2003 Jaanus Vaiksoo „KELLASSEPAPROUA”, kunstnik Anu Kalm
  • 2004 Hando Runnel „SUUREKS SAAMINE”, kunstnik Jüri Arrak
  • 2005 Ilmar Trull „ISELOOMUGA LOOM”, kunstnik Ilmar Trull
  • 2006 Leelo Tungal „LÄTIKEELNE JÄÄTIS”, kunstnik Kirke Kangro
  • 2007 Ilmar Trull „JÄRVEVAHT JA JOOGIVESI”, kunstnik Ilmar Trull
  • 2008 Sulev Oll „HEA TUJU KUJU”, kunstnik Reti Saks
  • 2009 Merca  „MULLIVESI”, kunstnik Piret Mildeberg
  • 2010 Aidi Vallik „MINA, KANA, LEHM JA KRATT”, kunstnik Ott Vallik
  • 2011 Wimberg „ROKENROLL”, kunstnik Marja-Liisa Plats
  • 2012 Ilmar Trull „TUVI JALUTAB”, kunstnik Ilmar Trull
  • 2013 Urve Tinnuri „LAISK NÕUDEPESUMASIN”, kunstnik Kaie Lilleorg
  • 2014 Contra  „KÕIK ON KÕIGE TARGEMAD”, kunstnik Ulla Saar
  • 2015 Lehte Hainsalu „KOLM LEOPARDIKUTSUT”, kunstnik Lea Malin
  • 2016 Aidi Vallik „IMELISED INIMESED”, kunstnik Ott Vallik
  • 2017 Milvi Panga „MESIKÄPA ESIKÄPAD”, kunstnik Mare Hunt
  • 2018 Ilmar Trull „METSA TOODI KUUSEKE” , kunstnik Ilmar Trull
    lugeja auhind Aidi Vallik „KUST SAID? LUULELOOD LOOMADEST”, kunstnik Urmas Nemvalts
  • 2019 Olivia Saar “TÄHED ON TAEVATULED”, kunstnik Ülle Meister
  • 2020 Anti Saar “SUUR KOOGITEGU”, kunstnikud Priit, Olga ja Märt Rudolf Pärn
  • 2021 Indrek Koff “KUHU LAPSED SAID”, kunstnik Elina Sildre
  • 2022 Anti Saar “ÕUDNE LUGU”, kunstnik Vivianna Maria Stanislavska
  • 2023 Leelo Tungal “LASTE MAITSE”, kunstnik Jüri Mildeberg